Otseülekanne

Otseülekanne on millegi toimuva samaaegne edastus televisioonis, raadios või internetis. Erinevalt eelsalvestatud saatest jõuab sündmuse heli või pilt publikuni selle toimumise ajal. Tehnilise töötlemise ja signaali edastamise tõttu võib sündmuse ning selle vaatajani jõudmise vahel olla ajaline viivitus.

Liigid

Traditsioonilised otseülekanded jagunevad televisiooni- ja raadioülekanneteks. Televisiooni otseülekandes edastatakse sündmusest nii pilti kui ka heli, raadioülekandes ainult heli. Eesti meediateenuste seadus käsitleb televisiooni- ja raadioteenust saatekava alusel saadete samaaegse vaatamise või kuulamisena.

Interneti kaudu toimuvat otseülekannet nimetatakse ka voogedastuseks või otsevoogedastuseks. Internetiülekanne võib olla professionaalselt toodetud teleülekanne, kuid seda saab teha ka näiteks nutitelefoni, veebikaamera või mängukonsooli abil. Otsevoogedastus on tavaliselt suunatud ühelt edastajalt paljudele vaatajatele. Sellest erineb videokonverents, mille puhul suhtlevad osalejad omavahel kahesuunaliselt.

Tehniline teostus

Otseülekande tegemiseks kasutatakse kaameraid, mikrofone ja muid heli või pilti salvestavaid seadmeid. Mitme kaameraga ülekande puhul valib režissöör või pildirežissöör reaalajas, millise kaamera pilti vaatajatele näidatakse. Ülekandele võidakse lisada graafikat, subtiitreid, kordusi, kommentaare ja eelnevalt salvestatud videolõike.

Internetiülekande puhul tihendatakse ja kodeeritakse salvestatud heli- ja videoandmed edastamiseks sobivasse vormingusse. Video jagatakse väiksemateks osadeks ning edastatakse serverite ja sageli ka sisuedastusvõrgu kaudu vaatajate seadmetesse. Levinud voogedastusprotokollid on HTTP Live Streaming ja MPEG-DASH.

Otseülekande kvaliteeti mõjutavad muu hulgas internetiühenduse kiirus ja stabiilsus, kasutatavate seadmete kvaliteet, serverite koormus ning vaataja asukoht. Suure vaatajaskonna korral kasutatakse ülekande jagamiseks mitut serverit, et vältida ühe serveri või võrguühenduse ülekoormamist.

Kasutamine

Otseülekandeid kasutatakse muu hulgas:

• uudiste ja pressikonverentside edastamiseks;
• spordivõistluste näitamiseks;
• kontsertide ja muude kultuuriürituste vahendamiseks;
• riiklike tseremooniate ja avalike koosolekute kajastamiseks;
• konverentside, loengute ja koolituste edastamiseks;
• arvutimängude mängimise näitamiseks;
• sotsiaalmeedias jälgijatega suhtlemiseks.

Otseülekande eelis on sündmuse vahetu kajastamine ja võimalus jõuda samal ajal suure publikuni. Internetiülekannete puhul saavad vaatajad sageli ülekande tegijaga kommentaaride, küsimuste või reaktsioonide kaudu suhelda.

Otseülekande tegemisega kaasneb ka suurem eksimuste ja ootamatute sündmuste avalikkuse ette jõudmise oht, sest materjali ei ole võimalik enne edastamist täielikult üle vaadata ega töödelda. Paljud otseülekanded salvestatakse samal ajal, et neid saaks hiljem järelvaadata või arhiivis säilitada.

Ajalugu

Raadio ja televisiooni arenedes muutusid otseülekanded oluliseks uudiste, spordi ja avalike sündmuste kajastamise viisiks. Satelliitside kasutuselevõtt võimaldas edastada televisioonipilti otse eri maailmajagude vahel.

1962. aastal edastas sidesatelliit Telstar 1 televisioonisignaale üle Atlandi ookeani. 25. juunil 1967 toimus telesaate „Our World“ raames esimene samaaegne ülemaailmne televisiooni otseülekanne. Saade kasutas mitut sidesatelliiti, sisaldas otsepilti 14 riigist ja seda võeti vastu 24 riigis.

Interneti ja kiirete andmesideühenduste levik muutis otseülekannete tegemise kättesaadavaks ka eraisikutele. Nutitelefonide ja sotsiaalmeediaplatvormide kaudu saab otseülekannet alustada ilma tavapärase tele- või raadiostuudiota.

Vaata ka

• Ringhääling
• Voogedastus
• Veebitelevisioon
• Televisioon
• Raadio
• Videokonverents