Paalisõlm

Paalisõlm (inglise keeles bowline, saksa keeles palstek) on sõlm, mida kasutatakse nööri lõpule aasta ehk ou tegemiseks.

Selle sõlme nimi tuleneb sõnast paal, mis tähendab laevakinnitusposti, see sõna tuleneb hollandi keelest. Mägironijad ja alpinistid nimetavad seda sageli surmasõlmeks ning päästjad päästesõlmeks.

Paalisõlm on sama kui soodisõlm, mille ristsuunaline lahtine ots on samuti peanöör teise lahtise otsa kõrval. Seetõttu on nendel kahel sõlmel samasuguseid omadusi.

Paalisõlme õpitakse tegema kas mõlema käega enda ees või enesepääste olukorras (näiteks vette kukkumisel) selja tagant läbi panduna ja vaid ühte kätt kasutades (teine käsi hoiab kogu aeg päästeliinist).

Ajaloost

Paalisõlme on esimest korda mainitud Henry Mainwaringi raamatus "The Sea-man`s Dictionary" (1644).

Esimest korda oli seda sõlme kujutatud joonisel David Steeli raamatus "Elements and Practice of Rigging and Seamanship" (1794).

Paalisõlm leiti 1954. aastal väljakaevamistel muistse Egiptuse vaarao Hufu hauakambrist. Hufu oli Vana-Egiptuse Vana riigi 4. dünastia teine kuningas. Tema valitsemisaeg langes umbkaudu aastatesse 2589–2566 eKr. Maadeavastaja John Smith kirjeldas sõlme esimest korda meremeeste sõnaraamatus "A Sea Grammar" (1627). Alpinistidele esitles paalisõlme kuuskümmend aastat tagasi Prantsuse alpinist Gaston Rebuffat (1921–1985). Paali- ehk surmasõlme kontrollsõlmega kasutatakse köie kiireks kinnitamiseks mingi suurema tugipunkti külge. Kui sõlme tegemisel jäetakse köie ots sissepoole, siis on tegu briti variandiga.

Kirjandus

Jaan Künnap. Sõlmed ja pleisid. 2016. ISBN 9789949388738
Clifford W. Ashley. The Ashley Book of Knots. Doubleday & Company, Inc., New York, 1944.