Satem- ja kentumkeeled
Satem- ja kentumkeeled, ka satem- ja centum-keeled või ida- ja läänerühm on indoeuroopa keelte liigitus, mis põhineb indoeuroopa algkeele palataalse *ḱ-hääliku muutusel, nagu see avaldub näiteks arvsõnas 100.[1]
Kentumkeeltes sulanesid palataliseeritud velaarhäälikud (*ḱ, *ǵ, *ǵʰ) kokku tavaliste velaarhäälikutega (*k, *g, *gʰ). Satemkeeltes aga muutusid need palataliseeritud häälikud sisihäälikuteks, tavaliste velaarhäälikutega sulanesid kokku hoopis labiovelaarid (*kʷ, *gʷ, *gʷʰ).[2]
Kuigi kentumkeeled on pigem seotud indoeurooplaste rännetega lääne poole ning satemkeeled rännetega ida poole, ei moodusta need siiski ühtset jaotust – näiteks tohhaari keeled on kõige idapoolsem indoeuroopa rühm, kuid kuuluvad siiski kentumkeelte hulka. Seega toimusid vastavad häälikumuutused indoeuroopa keeltes ilmselt alles pärast erinevate rühmade ühisest algkeelest hargnemist.[3]
Kentumkeeled
[muuda | muuda lähteteksti]Kentumkeelte hulka kuuluvad helleni, keldi, itali ja germaani keeled.[2] Samuti loetakse kentumkeelteks enamasti tohhaari keeli, kuigi tegu on erandjuhtumiga: tohhaari keeltes sulanesid kõik üheksa indoeuroopa algkeele velaarset häälikut ühte, k-häälikusse.[3] Germaani keeltes muutus helitu *k hiljem vastavalt Grimmi seadusele *h-ks. Tänapäeva romaani keeltes on ladina keele /k/ eesvokaalide ees pehmenenud sibilandiks või afrikaadiks, mis näiliselt jätab neist mulje kui satemkeeltest, kuid see hilisem areng ei mõjuta tegelikult nende liigitust indoeuroopa keelte jagunemisel.
| Keelerühm | Keel | 100 |
|---|---|---|
| helleni | kreeka | εκατό
(ekató) |
| keldi | iiri | céad |
| kõmri | cant | |
| keltibeeri | kantom | |
| itali
(romaani) |
ladina | centum |
| prantsuse | cent | |
| portugali | cem | |
| germaani | saksa | hundert |
| rootsi | hundra | |
| gooti | 𐌷𐌿𐌽𐌳
(hund) |
Satemkeeled
[muuda | muuda lähteteksti]Satemkeeled on indoiraani ja balti-slaavi keeled[2]. Siia rühma on paigutatud ka albaania ja armeenia keelt, kuigi erinevalt teistest satemkeeltest pole nendes keeltes indoeuroopa labiovelaarid alati velaaridega ühte sulanud.[4] Ka on pakutud, et balti keeled võisid olla algselt kentumkeeled ning alles hiljem langeda satemkeelte hulka[5]. Eesti sõna sada eelkäija laenati soomeugri algkeelde indoiraani algkeelest[6] ja on seega pärit satemkeelest.
| Keelerühm | Haru | Keel | 100 |
|---|---|---|---|
| indoiraani | indoaaria | sanskriti | शत
(śatá) |
| hindi | सौ
(sau) | ||
| iraani | pärsia | صد
(sad) | |
| balti-slaavi | balti | leedu | šimtas |
| slaavi | vene | сто
(sto) | |
| albaania | syrës[i] | ||
Muud keeled
[muuda | muuda lähteteksti]Anatoolia keeli ei liigitata tavaliselt ei satem- ega kentumkeelte hulka, sest näiteks luvi keeles tunduvad kõik kolm velaarhäälikute rühma olevat eristunud. Võib oletada, et heti keeles tekkinud kokkusulamine palataliseeritud velaaride ja tavaliste velaaride vahel oli seega hilisem ja pole märk anatoolia keelte kuulumisest kentumkeelte hulka.[3]
Märkused
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Levinum sõna qind on laen ladina keelest ja ei näita seega albaania keele kuulumist satemkeelte hulka
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Kinder, Hermann; Hilgemann, Werner (2001). Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. Tõlkinud Randveer, Lauri. Avita. Lk 33.
- 1 2 3 J.P. Mallory and D.Q. Adams (toimet.), The Encyclopedia of Indo-European Culture (1997), p. 461.
- 1 2 3 Fortson, Benjamin W. (2010). Indo-European Language and Culture: An Introduction. Chichester, ÜK ja Malden, Massachusetts: Wiley-Blackwell.
- ↑ Andrew Miles Byrd (2018). "121. The phonology of Proto-Indo-European". Fritz, Matthias; Joseph, Brian; Klein, Jared (toim-d). Handbook of Comparative and Historical Indo-European Linguistics. De Gruyter Mouton. Lk 2061. ISBN 978-3-11-054036-9.
- ↑ Zinkevičius, Z. (1984). Lietuvių kalbos istorija. I. Vilnius: „Mokslas“. Lk 116. ISBN 5-420-00102-0.
- ↑ Rätsep, Huno (2003). "Arvsõnade päritolust eesti keeles" (PDF). Oma Keel. 2003 (2): 11–18.
