Taksofon
.jpg)
Taksofon ehk telefoniautomaat on telefoniaparaat, millega saab helistada, kui sellesse lastakse sisse münt või sisestatakse kõne eest tasumist võimaldav telefonikaart (kõnekaart).[1]
Eestis oli 21. sajandi vahetusel telefoniautomaate kuni 3600 ning neid haldas Eesti Telefon (hilisema nimega Elion). Mobiiltelefonide laialdase levikuga kaasnes taksofonide vähene kasutamine, ning taksofoniteenus lõpetati Eestis detsembris 2010.[2] Veel ühe põhjusena väideti olevat eurole üleminek 2011. aasta algusest, sest taksofonide ümberseadmine ja uute kaartide valmistamine oli ebarentaabel.[3]
Viimane taksofon Eestis monteeriti maha Tartu Ülikooli Kliinikumi Stomatoloogiakliiniku seinalt 8. veebruaril 2011.[4]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Eesti keele seletavas sõnaraamatus" (vaadatud 13.10.2015)
- ↑ "Eestis ei saa alates detsembrist taksofoniga rääkida". delfi.ee. AS Delfi. 13. oktoober 2010. Originaali arhiivikoopia seisuga 15.10.2010. Vaadatud 4.07.2014.
- ↑ Harda Roosna (12. veebruar 2016). "Olid ajad! Kunstilised retro-suhtlusvahendid". Nädalalõpp (lisa). Hiiu Leht+Meie Maa (Digar). Vaadatud 21.07.2017.
- ↑ Raassalu, Gerd (6. jaanuar 2015). "Kahekuu video nr 1. Sümboli kadumine?" (Artikli alumine osa sisaldab YouTube'i videot sündmusest). Kahekuu. Eesti Rahva Muuseum. Vaadatud 3.08.2016.
