Toomas Karjahärm

Toomas Karjahärm (23. märts 1944 Tallinn – 7. september 2026 Tallinn) oli eesti ajaloolane.

Hariduskäik

1962 Tallinna 22. Keskkool
1970 Tartu Riiklik Ülikool ajaloo erialal
1974 ajalookandidaat (Eesti NSV Teaduste Akadeemia)
1983 ajaloodoktor (Eesti NSV Teaduste Akadeemia)

Elukäik

Aastatel 1970–1975 oli ta nooremteadur Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis, 1972–1990 õppejõud, 1984. aastast professor, pedagoogikateaduskonna dekaan ning marksismi-leninismi kateedri juhataja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis ^[1].

Alates 1990. aastast oli ta vanemteadur ja õppejõud, siht- ja grandiprojektide ning doktoriõppe juht Ajaloo Instituudis (2005. aastast Tallinna Ülikooli ajaloo instituut) ja hiljem, pärast instituudi likvideerimist, Tallinna Ülikooli Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuses.

Ta on olnud lektor, korraline ja erakorraline professor Eesti ja välismaa ülikoolides; täiendanud end Leningradi, Toronto ja Jyväskylä ülikoolis.

Tema peamised uurimisvaldkonnad olid uusaja poliitiline ja ideedeajalugu (sh Eesti, Venemaa ja NSV Liit), sotsiaalajalugu, kultuur, vaimne eliit, Eesti suhted välismaailmaga, moderniseerimine ja massiliikumised, ajaloouurimise metodoloogia ja historiograafia.

Ta kirjutas eesti haritlaskonna ajaloost 1850–1987 triloogia koos Väino Sirguga, monograafia kunstnike ja muusikute represseerimisest 1940–1953 koos Helle-Mai Lutsuga, kolm monograafiat Eesti (Balti) – Vene suhete teemal, kaks monograafiat 1905. aasta revolutsioonist Eestis, osales üldkäsitluste, entsüklopeediate, gümnaasiumi ja kõrgkooli ajalooõpikute ja õppematerjalide koostamises, avaldas dokumentide ja materjalide kogumikke eesti ja vene keeles, sealhulgas "Eesti mõtteloo" sarjas (Hans Kruus, Konstantin Päts, Peeter Tarvel) koos Hando Runneliga; publitseeris ajaloolisi fotosid ja algatas sarja "Vanad linnad ja maakonnad. Ehitised ja inimesed" (2006–2013 ilmus 14 albumit). Avaldas töid Eestis, Lätis, Soomes, Rootsis, Saksamaal, Prantsusmaal, Venemaal. Toomas Karjahärm oli mitme teadusliku nõukogu ja riikliku komisjoni liige, ekspert ja esimees.^[viide?]

Karjahärm osales Eesti iseseisvuse taastamisel ja tegi selleks selgitustööd rahvakoosolekutel, meedias ja välismaa ülikoolides. Koos kolleegidega pani ta 1989. aastal aluse perioodiliselt toimuvale rahvusvahelisele Eesti moodsa ajaloo konverentsile Tallinnas, 1997. aastal asutas Vene Uurimiskeskuse Tallinna Pedagoogikaülikooli juures.^[viide?]

Ta kinkis Rahvusarhiivi Filmiarhiivile 1600 ajaloolise ja kultuurilise väärtusega fotot 19.–20. sajandist^[viide?] ning Tallinna Ülikooli Akadeemilisele Raamatukogule Jaapani-teemalise fotopositiivide kogu.^[viide?]

Liikmesus seltsides

Tunnustus

1988 – Eesti NSV teeneline teadlane
1997 – Eesti ajalookirjanduse aastapreemia koos Väino Sirguga raamatu "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917" eest
1999 – Eesti Vabariigi teaduspreemia humanitaarteaduste valdkonnas
2001 – Valgetähe medaliklassi teenetemärk
2015 – ajalookultuuri ajakirja Tuna aastapreemia
2020 – Tallinna Ülikooli teenetemärk
2021 – Eesti ajalookirjanduse aastapreemia

Teoseid

Eesti rahvusliku haritlaskonna kujunemisest möödunud sajandi lõpul ja praeguse algul. Keel ja Kirjandus, 1973, nr 10, lk 624-630
Eesti linnakodanluse poliitilisest formeerumisest 1870-ndate aastate lõpust kuni 1914. aastani, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateadused. Köide 22, 1973, nr 3 lk 251-267
1902. aasta erinõupidamine ja eesti kodanluse poliitiline programm esimese. Vene revolutsiooni eel.), Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 23, 1974, nr. 1, lk 36–47
Eesti revolutsioonitules 1905–1907. Koos Raimo Pullatiga. Tallinn: Eesti Raamat, 1975.
Эстонская буржуазия, самодержавие и дворянство в 1905–1917 гг. Tallinn: Eesti Raamat, 1987
Populaarne ülevaade Eesti ajaloost. – Õhtuleht, 16.7.1987. Retsensioon raamatule: J. Kahk, K. Siilivask. Eesti NSV ajalugu.
Ajaloo kaitseks. Ajalugu – ajaloolane – perestroika. – Sirp ja Vasar, 20.11.1987.
Koos Evald Laasiga. Kas ajalooallikas on süüdi? – Aja Pulss, juuli 1988, nr 14, lk 2–4.
Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917. Koos Väino Sirguga. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1997. ISBN 9985-70-000-7
Venestamine Eestis 1880–1917. Dokumente ja materjale. Koostaja, tõlkija, kommenteerija. Tallinn: Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus, 1997
Ida ja lääne vahel. Eesti-vene suhted 1850–1917. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998. ISBN 9985-70-026-0
Konstantin Päts. Eesti riik, I-II. Koostaja koos Hando Runneliga ja esimese köite eessõna autor. (Eesti mõttelugu 27, 38). Tartu: Ilmamaa, 1999; 2001. ISBN 9985-878-26-4; ISBN 9985-77-009-9
Имперская политика России в Прибалтике в начале XX века : сборник документов и материалов. Koostaja ja eessõna autor. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, Ajaloo Instituut (Tallinn). ISBN 9985-858-19-0
Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 1917–1940. Koos Väino Sirkiga. Tallinn: Argo, 2001. ISBN 9985-78-362-X
Peeter Tarvel. Demokraatia tulevik. Koostaja koos Hando Runneliga ja eessõna autor. (Eesti mõttelugu, 43.) Tartu: Ilmamaa, 2002. ISBN 9985-878-13-2
Unistus Euroopast. Tallinn: Argo, 2003. ISBN 9985-9407-6-8
Eesti ajalugu gümnaasiumile. Koos Andres Adamsoniga. Tallinn: Argo, 2004. ISBN 9949-415-07-1
Ajaloolase käsiraamat. Tallinn: Argo, 2004. ISBN 9985-9495-4-4
Hans Kruus. Balti küsimus. Koostaja koos Hando Runneliga ja eessõna autor. (Eesti mõttelugu, 62.) Tartu: Ilmamaa, 2005. ISBN 9985-77-154-0
Kultuurigenotsiid Eestis: kunstnikud ja muusikud 1940–1953. Koos Helle-Mai Lutsiga. Tallinn: Argo, 2005. ISBN 9949-415-41-1
Vana Narva: ehitised ja inimesed. Koostaja ja teksti autor. Tallinn: Argo, 2006. ISBN 9949-415-46-2
Kohanemine ja vastupanu. Eesti haritlaskond 1940–1987. Koos Väino Sirguga. Tallinn: Argo, 2007. ISBN 978-9949-415-95-3
Nõukogude Liidu lagunemine uuemas vene memuaarkirjanduses. – Acta Historica Tallinnensia, 2007, nr 11, lk 131–155.
Eesti ajaloo pöördepunktid: dokumente ja materjale vene õppekeelega gümnaasiumile. Koostaja koos Andres Adamsoniga. Tallinn: Argo, 2008. ISBN 978-9949-438-31-0; vene keeles ISBN 978-9949-438-32-7
Eesti ajaloo pöördepunktid : lisamaterjale õpetajale. Koostaja koos Andres Adamsoniga. Tallinn: Argo, 2008. ISBN 978-9949-438-28-0; vene keeles ISBN 978-9949-438-29-7
Eesti ajalugu, 5. Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Autor koos Andres Andreseni jt-ga, tegevtoimetaja koos Tiit Rosenbergiga. Tartu: Ilmamaa, 2010. ISBN 978-9985-77-141-9
Oleviku minevikud. Ajaloolase käsiraamat. Teine, ümbertöötatud trükk. Tallinn: Argo, 2010. ISBN 978-9949-438-93-8
Vene impeerium ja rahvuslus. Moderniseerimise strateegiad. Tallinn: Argo, 2012. ISBN 978-9949-466-47-4
1905. aasta Eestis. 1. kd.: Massiliikumine ja vägivald maal. Tallinn: Argo, 2013. ISBN 978-9949-527-08-3
1905. aasta Eestis. 2. kd.: Sotsialistid ja terroristid. Tallinn: Argo, 2015. ISBN 978-9949-527-58-8
1905. aasta Eestis. 3. kd.: Mälestused. Koostaja ja kommenteerija. Tallinn: Argo, 2016. ISBN 978-9949-527-69-4
Kolm aastapäeva 1987–1988. Historiograafilisi märkmeid ja mälestusi. I. – Tuna, 2017, nr 4, lk 65–78. https://tuna.ra.ee/kolm-aastapaeva-1987-1988-historiograafilisi-markmeid-ja-malestusi-i/ Veebis.
Konstantin Päts. Poliitiline biograafia. I osa: vabameelne opositsionäär (Riigimehed). Tartu: Rahvusarhiiv, 2018. ISBN 978-9985-858-99-8
Vene impeeriumi parlament ja Baltikum 1906-1917. Tallinn: Argo, 2021. ISBN 978-9949-688-71-5

Intervjuud

Legendist, selle lõhkumisest ja ajaloost. Kõnelusi filmist "Jõulud Vigalas", Sirp ja Vasar, 10. aprill 1981
Nädal Balti teaduskonverentsil Stockholmis, Aja Pulss, 1987, nr 16
Nõukogude Baltikum eile, täna ja homme. APN-i vestlusring, Rahva Hääl, 13. veebruar 1988
(Oksana Petrunko) Оксана Петрунько. Мнение ученого: Перестройка возвращает авторитет истории, АПН, 26 мая 1988
Ilmar Palli. Horisondi vestlusring. Bürokraatia sulane või tõe teener, I-III, Horisont, 1988, nr 4-6
Mõtteid Eesti iseseisvussõjast, Rahva Hääl, 25. november 1988
Päivi Toivonen. Tasavallan kausi ei ollutkaan pelkkää kurjuutta, Maailma ja Me, detsember 1988
Peeter Raidla. Kahe professoriga ajaloo uurimisest, Rahva Hääl, 22. juuni 1989
V. Ivanov. Der Friede von Dorpat und seine Bedeutung, Dokumentation Ostmitteleuropa, Marburg an der Lahn, 1990, Heft 3/4. ISSN 0340-3297
Riitta Anttikoski. Viron nuoret unohtanut idealismin, Helsingin Sanomat, 11. oktoober 1997
Uku Toom. Toomas Karjahärmi intervjuu raamatu "Ida ja Lääne vahel" ilmumisel, ERR audioarhiiv RMARH-43682, 10.november 1998
Ilmar Palli. Ajaloo hiilgus ja viletsus, Luup, 15. november 1999
Sulev Hallik. Ajaloolased kipuvad ajalugu politiseerima, Postimees, 8. veebruar 1999
Jaak Urmet. Karjahärm: eestlaste ajaloos on põnevat piisavalt, arileht.ee (Arkaadia), 23. aprill 2004
Viio Aitsam. Miks mõisad põlesid? Maaleht, 1. detsember 2005
Maiki Voore. Iga ajalugu on kaasaja ajalugu, Tallinna Ülikool, veebruar 2009

Viited

↑ Nõukogude Kool, 11/1986.

Kirjandus

A. Paal. Uusi teaduste kandidaate: Toomas Karjahärm. – Rahva Hääl, 10.5.1974.
Margus Mets. Eilsest targemana? – Rahva Hääl, 27.2.1988.
Д. Казутин. Через три года – в Таллине? Заметки о "круглом столе" прибалтийских республик. – Московские новости, 28.2.1988.
(А. П. Корелин, В. В. Шелохаев. Книга о системе политических сил в Эстонии начала XX века. – Вопросы истории, 1988, nr 11. Retsensioon raamatule "Эстонская буржуазия, самодержавие и дворянство в 1905–1917 гг".
H. Ajaloo valgete laikude täitmine. Ajaloodoktor prof. Toomas Karjahärma ettekanne. – Vaba Eestlane (Toronto), 12.4.1990, 24.4.1990.
Marek Kallin. Surve ja vastupanu. – Sõnumileht, 21.4.1997. Lühiretsensioon raamatule "Venestamine Eestis 1880–1917. Dokumente ja materjale".
Nädala raamat. – Sõnumileht, 21.6.1997.
Teet Veispak. Raamat eesti intelligentsi sünnist. – Eesti Päevaleht, 17.7.1997. Retsensioon raamatule "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917".
Rein Ruutsoo. Haritlaskond on rahva mõtlemiselund. – Eesti Ekspress, 1.8.1997. Retsensioon raamatule "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917".
Malle Salupere. Eesti kultuurimaastiku kaardistamise katse. – Postimees, 17.9.1997. Retsensioon raamatule "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917".
Tõnu Tannberg. Venestamine – riiklik ja sotsiaalne ümberkorraldus. Sirp, 8.8.1997, lk 7. Retsensioon raamatule "Venestamine Eestis 1880–1917. Dokumente ja materjale".
Frants Kupp. Raamat eesti haritlaskonnast. – Õpetajate Leht, 24.10.1997. Retsensioon raamatule "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917".
Ea Jansen. Toomas Karjahärm ja Väino Sirk. Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed, 1850–1917. – Tuna, 1998, nr 1. Retsensioon.
Peep Pillak. Parim ajalooraamat on üle 400 lehekülje paks. – Eesti Päevaleht (Stockholm), 2.4.1998. Raamatust "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917".
Andrei Hvostov. Meie vastus Chamberlainile. – Eesti Ekspress, 11.12.1998.
Kolleegid Ajaloo Instituudist. Ajaloolane Toomas Karjahärm – üllatuste mees. Toomas Karjahärm 55. – Eesti Päevaleht, 23.3.1999.
Ants Juske. Päts kajab kõneleval ajastul. – Eesti Päevaleht, 20.7.1999. Konstantin Pätsi artiklikogumiku puhul.
Hannes Oja. Eesti haritlaskond eestluse kandjana. – Vaba Eestlane (Toronto), 11.1.2000. Retsensioon raamatule "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917".
Ulrike Plath, Karsten Brüggemann. Vom Tanz mit Teufels Grossmutter. Die estnische Debatte um die Zusammenarbeit von Präsident Konstantin Päts mit der Sowjetunion, Osteuropa, September 2000
David Vseviov. Impeerium dokumentides, Sirp, 22. september 2000
Peeter Järvelaid. Humanist Peeter Tarvel oma ja meie ajas, Postimees, 24. mai 2002
Rein Veidemann. Eesti vaimu lahkumine, Postimees, 9. veebruar 2002
Peeter Järvelaid. Haritlaskonna heitlused võimu ja vaimu vahel, Postimees, 14. juuni 2002
Marek Tamm. Intellektuaali mured, Areen, 18. juuli 2002
Peeter Järvelaid. Õigus ja poliitika kultuuris. Artikleid ja esseid. Tallinn, 2002
Karsten Brüggemann. Karjahärm, Toomas/ Sirk, Väino: Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 1917–1940, Zeitschrift für Ostforschung, 2003, Heft 3
Märt Väljataga. Raamat: Ah, Euroopa, Eesti Päevaleht, Arkaadia, 19. september 2003
Marek Tamm. Portreteeritud ajalugu, Postimees, 14. mai 2004
Teet Veispak. Vaade ajaloolase töötuppa, Eesti Päevaleht: arkaadia, 11. juuni 2004
Tänased sünnipäevad. Toomas Karjahärm 60, Postimees, 23. märts 2004
Eero Medijainen. Hans Kruusi küsimus, Sirp, 26. august 2005
Aarne Ruben.Hans Kruus ilma küla ja linnata, Postimees, 23. september 2005
Teet Veispak. Ajaloolane Hans Kruus, tõepoolest kodanlik natsionalist, Postimees: arkaadia, 11. november 2005
Teet Veispak. Kuidas stalinism kultuuri vaenas, Eesti Päevaleht, Arkaadia, 10. veebruar 2006
Immo Mihkelson. Kultuurigenotsiid ehk mida Stalin eesti kultuurile õigupoolest tegi, Postimees, 17. veebruar 2006
Narva – Lääne tsivilisatsiooni pärl Ida-Lääne piiril, Raamat, 16. veebruar 2006
Kaarel Tarand. Pool tööd hea, terve töö parem, Akadeemia, 2007, nr 7
Jaak Allik. Põlvili või püsti?, Sirp, 10. august 2007
Mart Laar. Kommunismi viimane ohe, Sirp, 7. september 2007
Rein Ruutsoo. Ajalookirjutuse vastupanuta kohanemine, Sirp, 17. august 2007
Rein Veidemann. Eesti ajalookirjutus kui rahulikult väärikas Emajõgi, Postimees, 4. september 2010
Andres Luure. Küsimused ja vastused ajaloo kohta, Sirp, 26. november 2010
Vello Helk. Eesti ajaloolane võtab sõna, Vaba Eesti Sõna, 8. november 2010
Pekka Erelt. Ajaloolased propaganda tõmbetuules, Eesti Ekspress, 30. detsember 2010
Toivo Ülo Raun. Eesti ajalugu 5, Forschungen zur baltischen Geschichte, Band 6, 2011
Tõnu Tannberg. Rahvussuhted Vene impeeriumis, Sirp, 14. september 2012
Karsten Brüggemann. Imperiaalse pöörde Balti aspekt, Sirp, 14. september 2012
Lea Leppik. "Imperiaalne pööre" ja rahvusliku narratiivi dekonstrueerimine, Tuna, 2012, nr 4
Karsten Brüggemann. Der imperial turn in Estland: Anmerkungen zu Toomas Karjahärms "Das Russische Imperium und der Nationalismus", Forschungen zur baltischen Geschichte, Band 8, 2013
Peeter Järvelaid. Rahvusriikluse ja natsionalismi ajastu uurimisest Eestis: Toomas Karjahärm 70. Tuna, 2014, nr. 1, lk. 147–151
Toomas Karjahärm 70, Acta Historica Tallinnensia, nr. 20, 2014, lk. 191–192
Kersti Lust. Julgus vaadata 1905. aastal toimunut eestlase pilguga. Sirp, 9.5.2014. Retsensioon raamatule "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917".
Lauri Kann. Oluline teos 1905.aasta mõistmiseks. Toomas Karjahärm. 1905. aasta Eestis: massiliikumine ja vägivald maal. Tallinn: Argo, 2014. - Akadeemia, 2015, nr 9, lk 1690-1694.
Lauri Kann. Toomas Karjahärm: 1905. aasta Eestis: massiliikumine ja vägivald maal [Das Jahr 1905 in Estland: die Massenbewegung und die Gewalt auf dem Lande]. – Forschungen zur baltischen Geschichte, 10. Hrsg. von Mati Laur und Karsten Brüggemann. Tartu: Akadeemiline Ajalooselts, 2015, lk 382–385
Toomas Hiio. Monograafia viiendast aastast, Vikerkaar, 2015, nr. 7/8, lk. 176–183
Kersti Lust. Viimased kakskümmend aastat 1905. aasta revolutsiooni elus. Pilk eestikeelsele ajalookirjutusele 1995–2015, Vikerkaar, 2015, nr. 7/8. lk. 136–156.
Mart Kuldkepp. Tundmatu 1905. aasta, Sirp, 19. august 2016
Mart Kuldkepp. Toomas Karjahärm: 1905. aasta Eestis: sotsialistid ja terroristid [Das Jahr 1905 in Estland: Sozialisten und Terroristen]. Verlag Argo. Tallinn 2015. 416 S. ISBN 9789949527588; 1905. aasta Eestis: mälestused [Das Jahr 1905 in Estland: Erinnerungen]. Hrsg. von Dems. Verlag Argo. Tallinn 2016. 448 S. ISBN 9789949527694. – Forschungen zur baltischen Geschichte, 12. Hrsg. von Mati Laur und Karsten Brüggemann. Tartu: Akadeemiline Ajalooselts, 2017, lk 423–428
Kalev Vilgats. Konstantin Päts polnud ei vanakuri ega jumal, Pärnu Postimees, 28. veebruar 2018
Tarmo Vahter. Uus Pätsi elulugu jääb kõhnaks, Eesti Ekspress, 25. aprill 2018, lk. 45-48
Seppo Zetterberg. Konstantin Päts - algusest lõpuni, Tuna, 2018, nr. 3

Välislingid

Toomas Karjahärm Eesti Teadusinfosüsteemis

[1] Nõukogude Kool, 11/1986.

[1]