Katõn (film)

Filmi jaoks rekonstrueeritud koopia autost (nn "must ronk"), mida NKVD kasutas vangide transportimiseks

NKVD poolt Katõnis 1943. aastal mõrvatud Poola ohvitseride surnukehade ekshumeerimine

"Katõn" (poola keeles "Katyń") on Poola ajalooline draamafilm, mis põhineb Andrzej Mularczyki romaanil "Post mortem". Filmi režissöör on Andrzej Wajda. Film esilinastus 17. septembril 2007.

Filmi tegevus algab 1939. aastal ja kestab kuni esimeste sõjajärgsete aastateni ning keskendub Poola ohvitseride naistele, kes ootavad oma abikaasade tagasitulekut sõjast. Film jutustab NKVD poolt mõrvatud ohvitseride saatusest ja näitab, kuidas Poolat okupeerinud rahvussotsialistid püüdsid Teise maailmasõja ajal Nõukogude Liidu kuritegusid enda huvides ära kasutada.

Poola publiku reaktsioon filmile on olnud kahetine. Filmi on tunnustatud, kuna selles kujutatakse edukalt Teise maailmasõja aegseid Saksamaa ja NSV Liidu poliitilisi mahhinatsioone ning selle lõpukaadrid on šokeerivad ja meeldejäävad, samas on kritiseeritud filmi stsenaariumi, anakronistlikku lavastust ja Nõukogude võimu liiga leebet kujutamist filmis. Film on kriitikast hoolimata saanud seitse Poola filmiauhinda (sealhulgas parima filmi auhinna). "Katõn" võeti väga hästi vastu ka Ameerika Ühendriikides, kus see oli parima võõrkeelse filmi Oscari nominent. Magdalena Biedrzycka on saanud filmi kostüümide eest Euroopa filmiauhinna.

Süžee

Ülevaade

Filmi tegevus algab 17. septembril 1939. Bugi jõe sillal kohtuvad kahes eri suunas põgenevad inimesed: ühed põgenevad nõukogude, teised Saksa armee eest. Põgenike seas on Anna, Krakówi 8. ulaanide polgu kapteni Andrzej abikaasa. Anna otsib infot selle kohta, mis tema abikaasaga juhtus. Rahvamassis kohtab ta oma sõpra Różat, kes on diviisikindrali naine. Naised lahkuvad eri suundades. Samal ajal võtab nõukogude võim Poola sõdureid ja ohvitsere, sealhulgas Andrzej, vangi. Saanud teada, et Poola sõdurid paiknevad ajutises sõjavangilaagris, leiavad Anna ja tema tütar Nika Andrzej. Kuigi Anna palub tal tsiviilriided selga panna ja laagrist põgeneda, keeldub kapten sellest eelnevalt antud sõdurivande tõttu. Ohvitserid viiakse Kozelski laagrisse, kus nad arutavad omavahel olukorda ja loodavad sõjaväeteenistusse naasta.

Nõukogude okupatsioonitsoonis viibiv Anna pääseb vahistamisest tänu vene ohvitseri abile, kes peidab teda NKVD eest. Hiljem põgeneb ta Saksa okupatsiooni all olevasse Krakówisse, kus elavad Andrzej vanemad. Nad võõrustavad Annat oma kodus. Mehe isa, Jagiełło ülikooli professor, arreteeritakse Gestapo poolt Krakówi Sonderaktioni ajal. Ta vangistatakse koos teiste ülikooli lektoritega ning viiakse Sachsenhauseni koonduslaagrisse, kus ta sureb.

1943. aasta kevadel avalikustavad sakslased Katõni veresauna, olles avastanud mõrvatud ohvitseride massihauad. Propaganda eesmärgil otsustavad nad paluda Różal lugeda ette sellekohase avalduse. Róża keeldub, kartes, et natsid võivad kasutada avaldust omakasu eesmärkidel. Samal ajal üritab Anna leida oma mehe nime ajakirjanduses avaldatud Katõni nimekirjast. Nimekirjas leidub leitnant Jerzy, Andrzej alluva nimi, aga mitte kapten ise. See annab Annale lootust, et ta abikaasa on võib-olla ellu jäänud.

Jaanuaris 1945 sisenevad Punaarmee ja Poola Rahvaarmee Krakówisse. Annat külastab Jerzy, kes vahepeal liitus Kościuszko diviisiga. Ta teatab Annale, et naise abikaasa suri Katõnis ja et Jerzy nimi lisati nimekirja kogemata, sest Anna abikaasa surma hetkel kandis Andrzej Jerzy kampsunit, mille mees oli vahetult enne oma sõbrale kinkinud. Samal ajal kuulutavad nõukogude ja Poola kommunistid, et Katõni veresauna panid toime hoopis natsid. Jerzy, teades tõde Poola ohvitseride saatuse kohta, sooritab enesetapu. Lõpuks saab Anna ühelt inimeselt oma mehe asjad ja tema märkmiku.

Noor neiu Agnieszka, kes lõi kaasa ka Varssavi ülestõusul, püüab mälestada oma venda, piloot Piotr Baszkowskit, kes mõrvati Katõnis. Ta püstitab iseseisvalt Katõni veresauna mälestustahvli, misjärel ta arreteeritakse ja vangistatakse. Endist partisani Tadeusz "Tur"-i, kes aimab tõde oma mõrvatud isa kohta, ei võeta oma perekondliku kuuluvuse tõttu Krakówi Kaunite Kunstide Akadeemiasse. Hiljem põgeneb ta arusaamatuse tõttu Poola Rahvaarmee sõdurite käest ja tapetakse enne, kui jõuab haarata oma seljakotist peidetud püstoli.

Film lõpeb tagasivaatega 1940. aasta kevadele, mil Nõukogude Liit hukkab Katõnis jõhkrate kuklalaskudega kinniseotud Poola sõdurid, misjärel nende surnukehad visatakse aukudesse ja kaetakse mullaga.

Ajalooallikad

Filmi süžee toetub ajaloolistele faktidele, mida on kirjeldatud aastatel 1939–1940 Kozelskis kinni peetud Poola ohvitseride autentsetes memuaarides. Ühe näitena võib tuua päeviku, mida peategelane Andrzej peab kuni Katõni metsa viimise hetkeni (tegelikult pidasid selliseid päevikuid paljud kinnipeetavad, sealhulgas Adam Solski, kelle viimased märkmed kirjeldavad küüditamist ja Katõni metsa saabumist). Jerzy poolt Andrzejle kingitud kampsuniga viidatakse Wacław Kruki päevikus kirjeldatud loole, kus mees kinkis 9. aprillil 1940 enne Kozielskisse küüditamist oma kampsuni külma saanud Jan Szafrańskile (Wacław Kruk andis kampsuni tasuta, kuigi saaja pakkus talle vastu 50 rubla ja käekella).

Filmi tootmine

Ettevalmistused

Andrzej Wajda 2006. aasta novembris Krakówis

"Katõni" režissöör Andrzej Wajda võttis endale isiklikel põhjustel kohustuse teha film Katõni veresaunast. Tema isa, Jakub Wajda, Poola kaitsesõjas osalenud ohvitser, mõrvati 1940. aastal Harkivis ja Andrzej Wajda sai tema saatuse kohta tõe teada alles 1980. aastate lõpus. Pärast 1989. aastat olid ainsad Katõni veresauna käsitlevad teosed Zbigniew Herberti "Nööbid" ja Krzysztof Penderecki "Poola reekviemi" fragmendid; filmi tarbeks plaaniti kasutada ka Włodzimierz Odojewski proosat, kuid lõpuks sai adaptsiooniteoseks Andrzej Mularczyki novell "Post mortem". Wajdat inspireeris ka major Adam Solski päevik, mis tehti mõrvatud mehe perekonnale kättesaadavaks alles 1989. aastal tänu Zbigniew Brzezińskile. Filmi stsenaariumis tsiteeriti päevikukatkeid. Peale Wajda osalesid stsenaariumi väljatöötamises Władysław Pasikowski ja Przemysław Nowakowski.

Probleemseks osutus ka Katõni veresauna käsitleva filmi peategelaste valik. Wajda otsustas, et Poola sõdurite tulistamine peab moodustama kogu loost vaid väikese osa. Lavastaja tunnistas, et tal oli kõige lihtsam kujutada ette süžeed oma ema vaatenurgast, kes ootas asjatult isa tagasitulekut. Seega otsustati pühendada suurem osa filmist ohvitseride abikaasadele.

Filmimine

Filmi "Katõn" võtete tarbeks ümber kujundatud Krakówi keskturg

"Katõni" filmis operaator Paweł Edelman, kelle jaoks Wajda film oli võimalus pärast kolmeaastast pausi taas filmitööd teha. Filmi kostüümid kujundas Magdalena Biedrzycka koos Andrzej Szenajchiga, lavakujunduse lõi Magdalena Dipont. Filmivõtted algasid 3. oktoobril 2006 ja lõppesid 9. jaanuaril 2007. "Katõni" kogueelarve oli peaaegu 15 miljonit zlotti.

Välisvõtteid tehti järgmistes asukohtades:

• Jarosław
• raudteesild Wyszkówis
• Poświętne küla (Studzianna Püha Joosepi kirik)
• Kasina Wielka
• Varssavi (Solariego, Cytadela, 11 listopada, Złota, Senatorska ja Oczki tänavad, ZASP hoone Ujazdowskie alleel)
• Zielonka
• Wesoła polügon (filmis Katõni mets)
• Krakow (keskturg, Poselska, Planty, Św. Marka, Dolnych Młynów, Grottgera, Kanonicza ja Senacka tänavad, Słowacki teater, Muusikaakadeemia, Jagiełło ülikool, Salwatori kalmistu),
• Jarosławi ümbrus (filmis Kozielsk)
• Stary Dzików
• Konstancin-Jeziorna (villa Hugonówka)
• Góra Kalwaria