Jaanuar

<< Jaanuar >>
E	T	K	N	R	L	P
29	30	31	1	2	3	4
5	6	7	8	9	10	11
12	13	14	15	16	17	18
19	20	21	22	23	24	25
26	27	28	29	30	31	1
2026

Jaanuar ehk näärikuu on Gregoriuse kalendris aasta esimene kuu. Jaanuar oli Vana-Roomas aastani 154 eKr aasta eelviimane ehk üheteistkümnes kuu. Jaanuaris on 31 päeva.

1. jaanuaril algas konsulite ametiaasta.

Nimi

Ladinakeelne nimetus januarius on jaanuarile antud kahenäolise jumala Januse järgi, keda arvati mõjutavat kõiki töid ja nende alustamist.

Jaanuari nimetatakse rahvapäraselt veel näärikuuks, südakuuks (talve keskpaiga järgi), helmekuuks (jäähelmeste aja järgi), uue aasta kuuks ehk vastse ajastaja kuuks, algukuuks, talvistekuuks,^[1] kaarnakuuks, hundikuuks (huntide jooksuaja järgi).^[2]

Nimetus "näärikuu" on tuletatud rootsi sõnadest ny år või keskalamsaksakeelsetest sõnadest nē jār, mõlemad tähendusega 'uus aasta'. Mitmuslik lõpp sõnas 'näärid' on analoogia põhjal vohama hakanud alles ajal, mil "jõulud" ei tohtinud ütelda.

Nimetus "südakuu" on pärit sellest, et jaanuar jagab talve kaheks. Talve kõrgpunkt on Vana kalendri järgi 17. jaanuaril ehk tõnisepäeval.

Ilm

Eestis on kuu keskmine õhutemperatuur -3,5 °C (aastatel 1981–2010), millest Vilsandi keskmiseks on -0,7 °C ja Väike-Maarjas -5,2 °C. 1940. aasta 17. jaanuaril mõõdeti Jõgeval -43,5 °C, mis on Eesti külmarekord. 1987. aastal jaanuaris arvutati Narva keskmiseks õhutemperatuuriks -18,1 °C, mis on külmim mõõdetud kuu Eesti kliimaajaloos. 1989. aasta jaanuaris arvutati Tõraveres aga kuu keskmiseks +0,6 °C, mis on kõrgeim kuu keskmine. Maksimaalne õhutemperatuur on 10. jaanuaril 2007 Valgas mõõdetud +10,1 °C.^[3]

Jaanuari keskmiseks sajuhulgaks on 50 mm, mis on 7% aastasest kogusest. Enim on sademeid registreeritud 1959. aastal Ristnas (141,3 mm) ja kõige vähem 1941. aastal Pakris (1,7 mm). Kuu on aasta kõige tuulisem (keskmine tuule kiirus 4,4 m/s).^[3]

2005. aasta jaanuaritormis registreeriti Vilsandil ja Kihnus tuulepuhangud 38 m/s. Edelast puhunud tugev tuul, kõrge veeseis merel ja jääkatte puudumine tekitasid läänerannikul ulatusliku üleujutuse ning 9. jaanuar 2005 mõõdeti Pärnus veetase 294 cm üle keskmise.^[3]

Tähtpäevi

Jaanuar üle maailma

Skandinaavia

Skandinaavias võeti uut aastat pidutsemisega vastu alates 1224. aastast. Ametlikult pandi Rootsi-Soomes uue aasta alguspäev paika 1546. aastal. Kaua aega, kuni 19. sajandi alguseni kutsus rahvas uue aasta esimest päeva uueks jõuluks.

Vaata ka

Aasta päevad

Viited

↑ Mall Hiiemäe. Pühad ja argised ajad rahvakalendris. Tallinn, Varrak 2010, lk 98.
↑ Maaja Laast. Kuude rahvapärased nimetused eesti keeles läänemeresoome taustal. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, 2016.
1 2 3 Ain Kallis, Kai Rosin, Piret Pärnpuu, Külli Loodla, Veera Šišova (2019). 100 aastat Eesti ilma (teenistust), Keskkonnaagentuur. ISBN 978-9985-881-92-7. Lk 47–49

Välislingid

[1] Mall Hiiemäe. Pühad ja argised ajad rahvakalendris. Tallinn, Varrak 2010, lk 98.

[2] Maaja Laast. Kuude rahvapärased nimetused eesti keeles läänemeresoome taustal. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, 2016.

[ilma-teenistust-3] 1 2 3 Ain Kallis, Kai Rosin, Piret Pärnpuu, Külli Loodla, Veera Šišova (2019). 100 aastat Eesti ilma (teenistust), Keskkonnaagentuur. ISBN 978-9985-881-92-7. Lk 47–49

[1]

[2]

[3]