Adam Mickiewicz

Adam Mickiewicz (1842)

Adam Bernard Mickiewicz (24. detsember 1798 Zaosie (tänapäeval Zavosje) või Nowogródek (tänapäeval Navahrudak), Leedu kubermang (tänapäeval Valgevene) – 26. november 1855 Konstantinoopol) oli poola kirjanik.

Mickiewicz õppis Vilniuse ülikoolis, kus ta liitus salajase üliõpilasseltsiga Filomaadid, mille eesmärgiks oli enesetäiendamine ja Poola rahvusliku identiteedi säilitamine Vene võimu all. 1823. aastal paljastas tsaarivalitsus Vilniuses tegutsenud poola noorte salaseltside tegevuse. Mitmed nende tegelikud või oletatavad liikmed, sealhulgas Mickiewicz, arreteeriti ning saadeti karistuseks Venemaa keisririigi sisemaale järelevalve alla. Pagulusaastad Venemaal mõjutasid oluliselt tema maailmavaadet ja loomingut.

Adam Mickiewicz oli Poola romantismi keskne kuju. Koos Juliusz Słowacki ja Zygmunt Krasińskiga kuulub ta nn Poola kolme bardi (poola keeles Trzej Wieszcze) hulka. Mickiewiczi peetakse sageli Poola kirjanduse suurimaks luuletajaks.

Adam Mickiewiczi sarkofaag Krakówis Waweli katedraali krüptis

Tema tuntuim teos on poola rahvuseepos "Pan Tadeusz" (1834), mis kujutab aadliseisuse elu Leedu aladel 19. sajandi alguses ning ühendab ajaloolise mälu, rahvusliku identiteedi ja romantilise idealismi. Teos kuulub poola kirjanduse klassikasse.

Adam Mickiewicz suri 56-aastaselt 1855. aastal Konstantinoopolis, kuhu ta oli läinud korraldama Poola üksusi Krimmi sõja ajal. Tema säilmed toodi hiljem Poolasse ning ta on maetud Krakówis Waweli katedraali krüpti, kus puhkavad ka teised Poola rahvusliku ajaloo suurkujud.

Eesti keeles ilmunud teoseid

• "Pan Tadeusz, ehk, Viimne kohturetk Leedus : šlahta lugu 1811. ja 1812. a. kaheteistkümnes värsiraamatus". Tõlkinud Aleksander Raid, Tallinna Raamatutrükikoda, Tallinn 2000