17. mai
| << Mai >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 27 | 28 | 29 | 30 | 1 | 2 | 3 |
| 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 |
| 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 |
| 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 |
| 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 |
| 2026 | ||||||
17. mai on Gregoriuse kalendri 137. (liigaastal 138.) päev. Juliuse kalendri järgi 4. mai (1901–2099).
Sündmused
[muuda | muuda lähteteksti]Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]- 1930 – Riigikogu esimees Karl Einbund külastas Saksa riigipresidenti Paul von Hindenburgi.[1]
- 1936 – valiti põllumeeste konvendid.
- 1996 – Moskva ja Konstantinoopoli patriarhaat taastasid vahepeal Eesti õigeusu kiriku alluvustüli tõttu katkenud suhted ja leppisid kokku, et Eestis hakkab tegutsema kaks eri jurisdiktsiooni alla kuuluvat kirikut.
- 2000 – Haridusministeerium väljastas IT Kolledžile koolitusloa.
- 2001 – Eesti liitus 45. riigina Antarktika lepinguga.
Maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]- 1606 – Segaduste aeg: vandenõulased Vassili Šuiski juhtimisel kukutasid Vene tsaari Vale-Dmitri. Vale-Dmitri tapeti, tema surnukeha põletati ja tuhk tulistati kahurist Poola suunas.
- 1620 – esimesed kirjalikud teated karussellist: osmanite Philippopolises, tänases Bulgaaria linnas Plovdivis, olid suure ratta välisküljele kinnitatud väikesed istmed ning selle abil keerutati lapsi ringi.[küsitav]
- 1642 – Paul Chomedey de Maisonneuve asutas Uus-Prantsusmaal Ville-Marie asunduse, millest kasvas välja Montréali linn.
- 1656 – Vene tsaar Aleksei I Mihhailovitš kuulutas Rootsile sõja.
- 1792 – 24 New Yorgi maaklerit sõlmisid Buttonwood Agreementi. Seda loetakse New Yorgi börsi asutamiseks.
- 1814 – Eidsvolli asutav kogu allkirjastas Norra põhiseaduse ning valis Christian Frederiki Norra kuningaks.
- 1928 – Amsterdamis avati 1928. aasta suveolümpiamängud.[2]
- 1940 – Teine maailmasõda: Saksamaa väed okupeerisid Brüsseli.
- 1970 – üle Atlandi ookeani asus teele Thor Heyerdahli juhitav papüüruslaev Ra-II.
- 1990 – Maailma Terviseorganisatsioon eemaldas homoseksuaalsuse rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni nimekirjast.
- 2003 – Slovakkias kaks päeva toimunud referendumil hääletas üle 90% osalenutest Euroopa Liiduga liitumise poolt.
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 17. mail
- 1826 – Otto Pius Hippius, baltisaksa arhitekt
- 1866 – Erik Satie, prantsuse helilooja ja pianist
- 1873 – Henri Barbusse, prantsuse kirjanik
- 1907 – Johannes Hiob, eesti helilooja
- 1919 – Gustav Naan, eesti kosmoloog ja filosoof
- 1929 – Ülo Keedus, eesti filmioperaator
- 1953 – Gérard Krawczyk, prantsuse filmirežissöör
- 1967 – Mohamed Nasheed, Maldiivide poliitik
- 1969 – Merit Hallap, eesti eripedagoog ja logopeed
- 1970 – René Vilbre, eesti režissöör
- 1971 – Hollandi kroonprintsess Máxima
- 1976 – Daniel Komen, Keenia kergejõustiklane
- 1982 – Tony Parker, Prantsusmaa korvpallur
- 1986 – Timo Simonlatser, eesti murdmaasuusataja
- 1987 – Ott Lepland, eesti laulja
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Surnud 17. mail
- 1510 – Sandro Botticelli, itaalia kunstnik
- 1729 – Samuel Clarke, inglise filosoof
- 1944 – Milena Jesenská, tšehhi ajakirjanik, kirjanik ja tõlkija
- 1956 – Karl Ernst Alexander Masing, baltisaksa arstiteadlane
- 2004 – Gunnar Graps, eesti muusik
- 2005 – Eduard Vääri, eesti keeleteadlane
- 2025 – Oleg Sõnajalg, eesti ettevõtja
Pühad ja tähtpäevad
[muuda | muuda lähteteksti]Nimepäev
[muuda | muuda lähteteksti]Ilmarekordid
[muuda | muuda lähteteksti]- ...
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti külalised Berliinis. Rahvaleht, 20. mai 1930, nr. 59, lk. 1.
- ↑ Amsterdam 1928 corporate.olympics.com.au
